all ncdsa researches

Analüüs "Virtuaalne vene maailm Balti riikides"

24.05.2018

On teada, et praktiliselt igal neljal inimesel maailmas on olemas vähemalt üks konto mõnes sotsiaalvõrgustikus. Ainuüksi Facebook’is (FB) on üle kahe miljardi kasutaja ja hinnanguliselt on see Google'i järel teine kõige populaarsem veebileht maailmas. Võrdluseks Vkontakte’s (VK), Euroopa suurimas Vene sotsiaalvõrgustikus, on enam kui 460 miljonit registreeritud kasutajaprofiili, ning see on kümnes kõige populaarsem veebileht maailmas. Isegi suhteliselt piiratud geograafiaga ja suuresti venekeelne sotsiaalvõrgustik Odnoklassniki (OK) (tõlkes "Klassikaaslased") hõlmab ligikaudu 330 miljonit kasutajaprofiili ja populaarsuse järgi asub 27. kohal maailmas.

On aina rohkem tõestusi selle kohta, et Venemaa läbiviidavas pikaajalises Läänevastases meediakampaanias kasutatakse nii „pehme jõu“ tööriistu kui ka muid mõjutustegevusi. Sotsiaalvõrgustikest on välja kujunenud olulised infokanalid, mille kaudu levitab Venemaa osavalt toksilist desinformatsiooni ja vaenulikku propagandat. Venemaa vaatleb Balti riike ja nende venekeelseid elanikke kui võimalikke sihtrühmi, millele suunatakse inforelv ühiskondliku sidususe õõnestamiseks, poliitilise maastiku ja avaliku arvamuse kujundamiseks ning eksitavate või koguni vaenulike narratiivide levitamiseks ja tugevdamiseks.

Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse läbiviidud analüüsi põhieesmärgiks oli kaardistada Eesti, Läti ja Leedu venekeelsete sotsiaalvõrgustike (VK, OK ja FB) kasutajate demograafilised näitajad, avalike postituste tonaalsus ja kasutajate käitumismustrid. Uuringus on välja toodud statistika sihtgrupi geograafia, vanuse ja soo lõikes; kasutajate avalike profiilide ja avalike postituste sisuanalüüs, ideoloogilise sisuga postitusi loovate, levitavate ja tarbivate tüüpkasutajate kirjeldused, ideoloogiliselt aktiivsete kasutajate veebipõhised käitumismustrid, ideoloogiliselt aktiivsete kasutajate ja ideoloogilise sisuga gruppide vastastikused seosed, avalike postituste temaatika ja meelsus ning ideoloogilised assotsiatsioonid. Uuring viidi läbi mitmekesiste analüüsimeetoditega: suunatud otsingu algoritmid, andmete visualiseerimine, keeleteaduslikud tööriistad, võrgu struktuuranalüüs, suundumuste analüüs ning närvivõrgud ja masinõppimine.

Geograafiliselt analüüsiti koondvalimit, mis koosnes märkimisväärse venekeelse elanikkonnaga piirkondade kasutajate avalikest profiilidest ning avalikest venekeelsetest postitustest ja kommentaaridest. Eestis keskenduti Tallinna, Maardu, Paldiski ja Ida-Virumaaga seotud kasutajatele, Lätis oli fookuses Riia, Jūrmala, Jelgava, Liepāja ja Latgale piirkond, Leedus – Vilnius, Visaginas, Klaipėda, Kaunas, Šiauliai ning Šalčininkai ja Vilniuse piirkonnad.

Vaadeldes avalikke postitusi ja kommentaare ajavahemikust 2013. a jaanuar – 2017. a mai, keskenduti tekstianalüüsis 11 makroteemale (sh NSVL, II maailmasõda, Venemaa, Lääs, Ukraina, mittekodanikud, kaitsevägi, liitlased, vaenulik mõju jne), millest igaüks sisaldas mitmeid hoolikalt valitud ja testitud märksõnu.

Analüüsi käigus avastati igas sotsiaalvõrgustikus suhteliselt väike, kuid märkimisväärselt aktiivne grupp ideoloogilisi kasutajaid igast Balti riigist – nende profiilid peamiselt loovadki ja levitavadki venemeelse ideoloogilise sisuga infot. Sellist käitumismustrit toetavad nii laienevad vastastikused ühendused teiste kasutajatega kui ka ideoloogilise sisuga avalike gruppide hulga kasv. Analüüs näitas, et 10% venekeelsetest sotsiaalmeedia kasutajate profiilidest (mille taha on tuvastatud pigem reaalsed inimesed, mitte robotid) toodab 70% ideoloogilise sisuga postitustest.

Mitmeid päriselus toimuvaid sündmusi kasutatakse tihti sotsiaalvõrgustikes ettekäändena teatud ideoloogiliste teemade võimendamiseks avalikus arutelus. Erilist tähelepanu pööratakse teemadele, mis on seotud Teise maailmasõja, NSVLi, tänapäeva Venemaaga ja Läänevastaste ideedega. Sotsiaalmeedia kaudu levitab Venemaa Balti riikide venekeelses inforuumis laialdast propagandat Euroopa Liidu, NATO ja nende liikmesriikide vastu, tugevdades samal ajal enda positiivset kuvandit Eesti, Läti ja Leedu venekeelsete elanike hulgas.

Analüüsis juhitakse tähelepanu ka selgelt aktiivsete ja omavahel tihedalt seotud ideoloogiliste kasutajate rühmadele, millest igaüks spetsialiseerub kas ideoloogilise sisuga postituste loomisele (Kirjutajad), nende levitamisele (Levitajad) või tarbimisele (Lugejad). Lisaks neile on olemas märkimisväärne hulk kasutajaid, kes kuuluvad nn "aktiivsesse reservi", millest täiendatakse eespool nimetatud rühmade ridu. Samuti selgitati välja, et aktiivsed kasutajad, kes pidevalt loovad ideoloogilise sisuga postitusi igal võimalikul teemal, ei eelista mingit konkreetset seisukohta ega vaatenurka. On tõenäoline, et neil puudub isiklik soov edendada mingisuguseid poliitilisi veendumusi või ideoloogilisi väärtusi. Selline ükskõiksus või valimatus võib omakorda viidata kas rumalusele või siis pigem materiaalsele motivatsioonile.

Sellest hoolimata võib Balti riikide sotsiaalmeedias täheldada märkimisväärselt kasvavat venekeelset kogukonda, mis demonstreerib ja levitab Kremli- ja Venemeelseid ning Läänevastaseid hoiakuid. Nende tihenevad sidemed ja suurenev nähtavus toetavad ideoloogilise sisuga postituste levikut üle Balti riikide igas analüüsitud venekeelses sotsiaalvõrgustikus (VK, OK ja FB).

Analüüs „Virtuaalne Vene maailm Balti riikides“ on valminud nii inglise kui ka vene keeles Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse ning NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse koostöös.

Täispikk fail allalaadimiseks inglise keeles

Täispikk fail allalaadimiseks vene keeles

Поиск по тегам

Facebook VK OK desinformatsioon sotsiaalvõrgud pehme jõud propaganda analüüs Grigori Senkiv Dmitri Teperik

read similar materials