Kodanikukompass säilenõtkuse ja tulevikukindluse kujundamiseks
Ida-Virumaa on viimaste aastate jooksul kogenud mitmete pikaajaliste kriiside koosmõju, mis on mõjutanud piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut, inimeste heaolu ning tulevikuväljavaateid – eriti noorema põlvkonna silmis. Energeetika ümberkujundamine, demograafilised muutused, tööturu areng, haridus, julgeolekuküsimused ja regionaalne ebavõrdsus on loonud olukorra, kus senised lahendused ei ole enam piisavad.
Samas on Ida-Virumaa ka piirkond, kus peitub suur potentsiaal – mitmekesine kogukond, tugev tööstuslik ja kultuuriline pärand ning kasvav valmisolek muutusteks. Sellest teadmisest lähtudes käivitati kodanikualgatusena programm „Ida-Viru Tulevik 2050“, mille eesmärk on kujundada piirkonna pikaajaline ja inimesekeskne tulevikunägemus.
Tegemist on ainulaadse kodanikuühiskondliku platvormiga, mis on kasvanud välja üle 15 aasta Ida-Virumaal tegutsenud organisatsiooni kogemusest ning mille keskmes on säilenõtkuse, koostöö ja kogukondliku vastupanuvõime tugevdamine. Eesmärk on võimestada kohalikke elanikke, noori ja uusi arvamusliidreid osalema tulevikuloome protsessis ning kujundama visiooni, mis arvestab nii piirkonna tegelikkust kui ka selle arengupotentsiaali.
Miks see on praegu oluline
2026. aastal nihkus Ida-Virumaa Eesti ruumipoliitikas äärealalt keskmesse. Üleriigiline planeering „Eesti 2050″ nimetab Ida-Viru linnastu – Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe, mis toimivad ühe regioonikeskusena – üheks kolmest regionaalsest linnast Eestis Tartu ja Pärnu kõrval ning määratleb selle Eesti energia- ja majandussiirde võtmealana. Samal ajal on Vabariigi Valitsus kokku leppinud, et riigieelarveliste ja Euroopa Liidu vahendite kavandamisel tuleb pöörata eraldi tähelepanu idapiirialadele.
Just sellele ajaaknale on programm „Ida-Viru tulevik 2050″ suunatud. Praegusest ajast kuni 2027. aasta lõpuni kujundatakse riikliku partnerluskavaga 2028–2034 see, milliste vahenditega Ida-Virumaa järgmist kümnendit rahastatakse. See, kuivõrd kava vastab piirkonna tegelikele vajadustele, sõltub sellest, kas piirkond jõuab nende otsuste juurde oma tõenduspõhiste ja inimkesksete ettepanekutega.
Ida-Viru 2050 – ühiselt loodud visioon
Programmi raames on valminud Ida-Viru tulevikuvisioon 2050, mis on elav dokument, sest see tugineb ulatuslikule kaasamisprotsessile: avalikele aruteludele, seminaridele, õppesõitudele, ekspertkonsultatsioonidele ja kogukondlikele töötubadele. Visiooni loomises osalevad kohalikud elanikud, kodanikuühendused, ettevõtjad, haridus- ja kultuurivaldkonna esindajad, poliitikakujundajad ning noored.
Visioon lähtub põhimõttest, et kestlik areng sünnib siis, kui inimesed tunnevad end osana otsustusprotsessist ning usuvad, et nende panus loeb. Seetõttu keskendub programm:
- hariduse, oskuste ja noorte võimaluste laiendamisele;
- kultuuri ja loovuse rolli tugevdamisele;
- kestliku majanduse ja elukeskkonna kujundamisele;
- kogukondliku sidususe ja turvatunde suurendamisele.
Visioon avaldati 2025. aasta lõpus ja seda uuendati foorumi, temaatiliste töötubade, ekspertkonsultatsioonide ning jaanuarist juulini 2026 toimunud täiendavate valideerimisarutelude põhjal. Viimaine visioon on kättesaadav eesti ja vene keeles.
Ida-Virumaa uuenemise harta
Harta sõnastab visiooni konkreetsete ettepanekutena riigi tasandi otsustajatele – investeeringute, riigihangete, eluasemefondi, oskuste, teenuste ja kodanikuühiskonna taristu kohta. Iga ettepanekuga on seotud mõõdetav tulemus, mis tuleb saavutada 2028. aastaks ja mille täitmist jälgitakse avalikult.
Harta eripära seisneb selles, kes selle taga seisavad. Harta on koostatud koostöös piirkonna omavalitsuste, tööandjate, töötajate ja teiste partnerorganisatsioonidega – Ida-Virumaal haruldane koosseis ühe dokumendi taga.
Harta esitatakse allakirjutamiseks enne 2027. aasta märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi. Allakirjutanud võtavad ettepanekute suhtes avaliku kohustuse ning need kohustused jäävad avalikult jälgitavaks ka pärast valimisi.
Tegevused 2026–2027
Identiteet ja pärand. Kogume piirkonna elanike endi lugusid ning koondame need digiarhiiviks ja rändnäituseks – piirkonna kuvandiks, mille on koostanud Ida-Viru inimesed ise.
Ühiskondlik dialoog ja sidusus. Põlvkondadevahelised kohtumised ligipääsetavates kohalikes paikades, kus eri vanuses ja eri keeletaustaga kohalikud elanikud töötavad koos välja konkreetseid ettepanekuid ühiste probleemide lahendamiseks.
Kogukonnakeskused ümber- ja täiendõppeks. Lühikesed praktilised õppevormid usaldusväärsetes kohalikes kohtumispaikades täiskasvanutele, kelle töö üleminekuga muutub.
Avatud foorum „Ida-Viru tulevik 2050“. 12. detsembril 2025 toimus Narvas esimene avatud foorum, mis tõi kokku üle 100 osaleja Eestist ja välismaalt. Foorumil osalesid kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad, kodanikuühiskonna liikmed, noored, teadlased, haridus- ja kultuurivaldkonna esindajad ning rahvusvahelised eksperdid.
Arutelude keskmes olid küsimused:
- milline võiks olla Ida-Virumaa aastal 2050;
- kuidas tugevdada piirkonna vastupanuvõimet ja eneseusku;
- kuidas luua tingimused, et noored sooviksid siia jääda või siia tagasi tulla;
- milline on kultuuri, ettevõtluse ja hariduse roll muutuste juhtimisel.
Foorum kinnitas, et Ida-Viru tulevik ei sõltu üksnes investeeringutest või taristust, vaid eelkõige inimestest, koostööst ja usust oma piirkonda. Tõdeti, et positiivsete narratiivide loomine, erinevuste aktsepteerimine ning tugev kogukondlik identiteet on võtmetegurid kestliku arengu saavutamisel.
Teine Ida-Viru tulevikufoorum toimub 5. veebruaril 2027 Jõhvis ning jätkab 2025. aasta detsembris Narvas alanud arutelu. Päevakorras on Ida-Viru tulevikuvisiooni 2050 prioriteetide elluviimine ja Ida-Virumaa uuenemise hartas esitatud ettepanekud.
„Ida-Virumaa on strateegiliselt oluline mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale. Siin ristuvad säilenõtkus, julgeolek ja sotsiaalmajanduslikud väljakutsed. Samal ajal on Ida-Virul erakordne potentsiaal olla teerajaja õiglasel üleminekul ning näidata, kuidas muutuste keskel saab kujundada kaasavaid, tugevaid ja tulevikku vaatavaid kogukondi.“
— Dmitri Teperik, riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse direktor
Edasi koos
„Ida-Viru Tulevik 2050“ ei ole ühekordne sündmus, vaid pikaajaline protsess. Ida-Viru tulevikuvisiooni algatusrühm on avatud platvorm, kus järgmiste aastate jooksul jätkuvad arutelud, koolitused ja koostöövormid eesmärgiga muuta visioon praktilisteks tegevusteks ja poliitikasoovitusteks.
See on kutse kõigile – kohalikele elanikele, noortele, ettevõtjatele, ekspertidele ja otsustajatele – olla osa Ida-Virumaa tuleviku kujundamisest.
Sest kestlik ja turvaline tulevik sünnib seal, kus on usku, koostööd ja tahet tegutseda.
Ida-Viru tulevikuvisiooni algatusrühm sotsiaalmeedias
Võta meiega ühendust: ida-viru2050@kaitsen.ee
Programmi elluviimist toetavad Nidus Balticus ja Šveitsi fond Our Common Home.
Programmi läbiviimisel järgitakse kõiki eetilisi põhimõtteid ja Eesti seadusi.